Veel tuule kinni peab
kui mantlihõlma säeb
hall peni jalgu veab
ja iseendal kurku läeb
majadest mööda, suur Lurich kus juba kord süstis
oopiumiks hingele vastased hingetuna
näe kuidas ajavad vankris end püsti
kaksikute üksikema hoolekandest tingituna

Oodata ei saa, kes homses teel on
oodata ei saa ka aeg
oodata ei saa, kui meelel veel on
leida kord kõik hea
ja tagasi, ei tagasi ei tagasi ei tagasi
ei tagasi ei soovi ja ei pea

Veel tuule kinni peab
kui ukse kinni saab
hall peni nurka veab
ja enne surma naeratab
aknast on näha, kui`s hoovis teeb viimase süsti
Äkki penigi viiks, kui sel järgi kord tulevad juba!?
pudeli abil veel pinkidel püsti
hulgakesi üksikuna armuannist armetuna