Elias ja Elias
Paadist
tõstab potsikuid
nüüd peab ootama veel kuid
kuni jälle
annab minna
seniks linna minna võib või
Toolil vana
Elias
naerdes vuntsi keerutab
mul on võid ja mul on pekki
mitu
tekki müüagi võin
Tsaar on surnud, tuleb uus
eide rist
on tammepuust
lapsed laiali on ajas
Karlovas ja
Kalamajas
Vainupeal mul olla hea
vainu peale veereb pea
kui
on aeg käes kogu maailm
mööda veereb kuni aeg käes
Kuuris
tõstab pliidipuid
ta on kõndind juba kuid
äsja veel ta
silmapiiri
servast kinni püüdis püüda
Kord ka see väike
Elias
naerdes vuntsi keerutab
tõmbab jalga hõbesaapad
mõõdab
mõõga, tormab teele.