Isa, mul on liiga suured käed
risti rinna peal või taskus,
hoian neid kui õue läen,
õlgu längu kisub raskus.
Kuulutusi ma ei kuule,
nägemusi ma ei näe
Ma ei oska minna kuule,
vaevu ronin üle mäe

Suukorvis suudlustel maitse metalline tundub
ja üles pundub kurgulagi
maailm nii üüratult kaunis siit akendest tundub
kui keegi selga ei löö nagi
Veel veidi istun, siis astun ja algab taas teekond,
veel üle vaatan püksiluku
Mis tuhat asja või õnne või armu näen seekord,
ehk sindki kui ma ei kuku!

Ema mul on liiga väike pea,
paljugi ei mahu ära,
sestap`paljut ma ei tea
ennastki ei tunne ära.
Kortsud otsa ees on otse,
vahel valu kiiva veab,
kui ma tahan minna otse,
ringi mööda käima peab