Kas lõhnu juba kuuled,
mu üheiöise pikkusega kaanteta romaan?
Ehk ajad endki üles?
All juba kohvi saab.
Vihmahood ja tuuled
ei kedagi siin odavas motellis kätte saan`d.
Las voodi tehku üles
toateenija ,kui sisse saab!

Külalised tulevad,
on olevad,
siis teele hääbuvad.
Viimastena nemadki, kes abiellu jäid.
Natukene surevad ,
on koledad,
kuid sõbraks jäävad nad,
et veel aastaidki hiljem saaks koos laulda
sest toredast peost.

Ma ei tunne teid
siin kandis ,kuid loodan ka teid,
nagu mindki viib koju see aimdus,
et kodu on seal.
Ülevalt sealt meid, kui laidude poole,
näe tuiskavad kajakad
nii vahivad
ja naeru karjuvad.