Elias ja Elias


Paadist tõstab potsikuid
nüüd peab ootama veel kuid
kuni jälle annab minna
seniks linna minna võib või
Toolil vana Elias
naerdes vuntsi keerutab
mul on võid ja mul on pekki
mitu tekki müüagi võin

Tsaar on surnud, tuleb uus
eide rist on tammepuust
lapsed laiali on ajas
Karlovas ja Kalamajas

Vainupeal mul olla hea
vainu peale veereb pea
kui on aeg käes kogu maailm
mööda veereb kuni aeg käes

Kuuris tõstab pliidipuid
ta on kõndind juba kuid
äsja veel ta silmapiiri
servast kinni püüdis püüda
Kord ka see väike Elias
naerdes vuntsi keerutab
tõmbab jalga hõbesaapad
mõõdab mõõga, tormab teele.