Kui elu muutub ausalt öeldes ootamatuks, harjumatuks

kougitsevad taskus münte käed

keegi sinu vaikse viisi ja ka sõnad karjub patuks

avanedes ajalukku läed

loodad minnes paremale, vaatad mõttes pahemale

Margaritadest kui pehme samm

tema salamahti tulekut me kunagi ei kuule

pea kui otsast lõikab tramm tadamm…

Oh kas veel mäletad kui Kadrioru pingi all šampanjet

suust välja purtsatasime me me me….

Sa hüüdsid: kallis nüüd meil aeg on tantsida lasanjet

ma pastaplaadilt mängisin laule sinule

Kui pühast vaimust vaevatusest on nii kole paha olla

ja tundub hukas on kõik ilm ja maa

ja põrgugi ei taha sind ei lase oma tulle tulla

ei elada ei surra saa

peas vikerkaarevärvilised vikerviisid löövad lokku

su mundril kärssab käpajälg

kui nelitõbised on ristipuude alla vajun`d kokku

päev jälle lennan`d peost kui sälg

Nii sõmeralt hakklihana su ette õrnalt laotsin

ma oma ööd su meeltes, sinu päevad minu suus

kuid sellest samast hetkest mõlemad ma kaotsin

kui valguskiire heitis nurga tagant silma SAHK!

Kaevutee, järveveed, ürgsed laulud

kaevuritele, kaluritele samad puuraugud

Sind viin üles mägedelle vaarikvartest teed mööda

Unenäovabrikusse kus suvi ei lõppegi iialgi ja kus

jazz- ja folkmuusikud ja mu sikud peavad sabatantsu sabatit titatabatüpitaba….SAHK!

On rööviknoobelitel südame alt hirmutavalt paha

ei tea, kas üldse piimapukki jääb

ja kuigi sajad miljonid on puhtaks pestud puhast raha pööblikohus kõiges kust vaid näeb

Kuid kas veel mäletad kui Kadriorus pritsisin šampanjet

Su ööd mu meeltes, päevad minu suus

Veel hüüdsid: kallis palun tantsime oh tantsime lasanjet

siis valguskiire heitis nurga tagant silma SAHK!

Kaevutee, järveveed, ürgsed laulud

kaevuritele, kaluritele samad puuraugud

Sind viin üles mägedelle vaarikvartest teed mööda

Unenäovabrikusse kus suvi ei lõppegi iialgi ja kus

jazz- ja folkmuusikud ja mu sikud peavad sabatantsu sabatittabitabitüpitabi….SAHK!