Viimne silmapilk
avanebki daamide garderoob
tund on läin`d, me tundnud aastat kuus
kiivas uksesilt
varjan`d ,oo, nii mõndagi rinnajoont
heidetud mohhäär, moest läin`d, kuid uus
ja me läheme
niiskeks läeb pall mu käes
ja kõik see vähene, mida näen
Vaata ,nüüd ma löön
siuhti vihiseb võrgunöör
reketil on kõver vars, ai ai
hiljem kui ma söön
kohvikus ja töötlemas hell massöör
kogu ampluaad, mis sul on lai
Siis me läheme
jahe pihk niiskes käes
ja kõik see vähene, mis meil jään`d.